Notifications
Clear all
Üldine
40
Postitused
1
Kasutajad
0
Reageerimised
1,597
Vaatamised
20/04/2010 12:04 e.l.
Tänud, olen töölepinguseadust piisavalt lugenud.
Näiteks kui 50 töötajal igal ühel jääb 1-3 tunni võrra kuu norm täistöötamata, siis on ju lihtsam tööaja arvestuses need tunnid juurde kirjutada kui hakkata kõigile keskmist arvestama.Seadus ise sunnib sahkerdama.Saan aru kui tegu juhtumiga millega antud teemaarendus algas, kuid näiteks kuust kuusse arvestada 50 töötajale keskmist?
Tahtsin lihtsalt kellegi arvamust lugeda.
20/04/2010 11:45 e.l.
See on päevakohane teema.Kas see keskmine tuleb siis iga kuu arvestada eelneva 6-kuu järgi, kui näiteks kuus on 1 vaba päev?Kuidas siis ,kui olen min.palgaga tööle võetud, aga eelnevatel kuudel olen saanud lisatasu hea töö eest, kas sel juhul peab tööandja maksma mulle suuremat tasu seega kui TL kokkulepitud, kuna vaabde päevade eest saan ju suuremat keskmist.Vist tuli veidi segane, aga kuidas sisi on?
20/04/2010 12:32 p.l.
Peale selle tekib ka võrdse kohtlemise küsimus.
Töötaja kes töötas normtunnid täis saab vähem tasu kui see kellel jäi näiteks 12 tundi kuu normtundidest täistöötamata.
20/04/2010 12:43 p.l.
Või teine näide.Kui ma käin tööajast 2 tundi arsti juures,maksab tööandja mulle nende kahe tunni eest keskmist tasu.Seega minu päevatasu tuleb suurem kui teisel töötajal, kes töötab samas ametis ja kellega mul ühesuurune töötasu.
20/04/2010 12:49 p.l.
Esiteks ei ole see reegel, et keskmine on alati suurem on palju olukordi kus keskmine tuleb hoopis väiksem ja uues tööseaduses on ühetaolise põhimõtte kõigele, et juhtudel, kui tööandjal on töötasu maksmise kohustus aja eest kui töötaja tegelikult tööd ei tee siis lähtutakse keskmisest töötasust.
20/04/2010 1:02 p.l.
Mul ka segadus, et reaalselt tuleb tööandjal vaba aja eest rohkem töötajale maksta kui ta tööl oleks. Kui aga töötaja on vormistatud tööle min.tasuga, kas siis ei võiks talle maksta täis kuutasu ,olenemata selelst kas oli tööl või ei. Mitte ,et vabad päevad veel arvautada eelmiste kuude keskmisega. Kas sel juhul tööandja eksib.ennem maksti lisatasu, nüüd raskem olukord ja tuleb seega lihtsalt töölist tööl lasta olal, see tuleks ju odavam. või on veel mingi variant kui tööandja ei suuda lihtsalt varemast keskmist maksta.
20/04/2010 1:08 p.l.
Kui on teda, et ei suudeta tööd täisulatuses tagada siis tuleb tööandjal midagi ette võtta kas rakendada §37 töötasu vähendamist(töötajal õigus ka vähem tööd teha) kuni 3 kuuks või üldse poolte kokkuleppel tetud ajaks tööleping muuta osalise tööaja peale ja ka vähema töötasu peale kui tööandja midagi ei tee siis maksabki keskmist, kuu töötasu saaks säilitada vaid siis kui keskmine väiksem tuleks.
20/04/2010 1:22 p.l.
3-kuuks on tööandjal rasketööaega vähendada, sest tellimused on aasraringselt pisut-pisut vähenenud, nii et oleks vaja kuus näiteks 2 päeval töötajad koju saata. Kas tööanjda ei või siis näiteks lihtsalt näidata, et tööline on tööl, sel juhul tuleks tagada vaid kokkulepitud tasu, vastasel juhul tuleb tasu suurem. kas tõesti tööandja ei tohi näidata töölist tööle tabelis kui ta tegelikult oli kodus???
21/04/2010 2:12 p.l.
See ongi imelik,et TVK arvatavasti tõlgendab seda nõustumisena.Samas ,mis see tööline peaks siis tegema,minema 5-l päeval uksetaha ja istuma seal 8 h?
Niikaua,kui TVK tõlgendab suulisi kokkuleppeid kehtivateks,niikaua on võimalus tööandjal ka suva suulisi kokkuleppeid `sõlmida`.
Minu arust TVK tõlgendab ise ka seadust täitsa suvaliselt.Kusagil seaduses ju ei räägita suulisest kokkuleppest!
21/04/2010 2:19 p.l.
Suulisest lepingust räägib VÕS. Suulised lepped on täiesti aktsepteeritavad ja neid ka sõlmitakse väga palju.
21/04/2010 3:07 p.l.
Kui viidata VÕS,siis kaotab töölepinguseadus oma mõtte.
Seadus ütleb,et tööleping peab olema kirjalik...
Kui nüüd viidata VÕS-le,siis võiks selle ka suuliselt teha?
21/04/2010 3:36 p.l.
tõin juba eespool väljavõtte TLS-ist:
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
Ehk siis TL ei muutu kehtetuks, kui ei ole vormistatud kirjalikult, aga on võimalik tõestada, et pooled on asunud töölepingulisse suhtesse. Kui mõlemad pooled on aktsepteerinud osalist tööaega sellega, et üks käib tööl osalise ajaga ja teine maksab palka osalise aja eest, ja nii juba pikemat aega, siis järelikult on leping ikkagi olemas.
21/04/2010 4:22 p.l.
Palun viidake pargr., kus oleks punkt selle kohta, et "üks käib tööl osalise ajaga ja teine maksab palka osalise aja eest, ja nii juba pikemat aega, siis järelikult on leping ikkagi olemas."
21/04/2010 4:39 p.l.
Keegi ei ole vaielnud ju töölepingu tühisuse üle? Mis see siia puutub?
Oleme ausad! Tglt on see ühe poole sundseisu
panemine.Antud juhul on töövõtjal olnud kaks võimalust:kas loobuda täielikult sissetulekust või leppida olukorraga.
Olukorraga leppimist ei saa lugeda kokkuleppeks.
Seega ei saa rääkida kokkuleppest vaid $ 35 mittetäitmisest.
Miks tööandja seda kirjalikult ei teinud?
Kas lootes ikka,et ehk mõni vabatahtlikult minema läheb ja seega koondamisrahade pealt kokkuhoida? Samas ei pidanud see ka tööandja poolt pahatahtlik olema ja suuline kokkulepe oli ikkagi olemas?
Kui nüüd töövõtja töölt minema läheb ja TVK peaks töölejääjate käest küsima,kuidas tegelikult oli,siis vaevalt sealt keegi lahkuja poolt tunnistab!?
Arvan,et kui vaidlustada see TVK-s,siis sealt võitu ei tule.
Hea oleks teada,kuidas kellegil sellised võitlused läinud on!
21/04/2010 4:56 p.l.
võta loe läbi TLS lepingu muutmise osa ja samuti VÕS lepingute osa. Ja lisaks TLS-s see §, mis eespool viidatud ja mis räägib sellest, et kirjaliku kokkuleppe vormistamata jätmine ei muuda kokkulepet kehtetuks. Ja oledki vastuse saanud. Lolli pole mõtet mänguda.