Sisekoolitus

ei saa küsimusest aru, kes kellele maksma peab.
Kui pead silmas seda, et tööandja koolitab välja uue töötaja, siis need kulud saab tööga tasa teenitud 2-3 aastaga ja töötaja käest raha ei nõuta, selleks ongi töölepingus märge töötaja töölt lahukmisel enne 1,2,3 aastat kuuluvad koolituskulud hüvitamisele. Kokkuleppe küsimus.
Osad asutused nõuavad
sisse kulud, mis on rahaliselt välja makstud ( koolituse arved)ja osad ka juhendamise, õpetamise tasu ( töötaja ühe kuu palk). Kõik sõltub asutusest, kui palju töötaja koolitust kinni makstakse. Kohustust ei ole.

Kui töötaja asub tööle konkreetsele ametikohale, siis eeldatakse, et tal on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon. Töölepingu sõlmimisel on lepingu kohustuslikuks tingimuseks määrata kindlaks ameti-või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded. Tööandjal on õigus nõuda ja töötaja on sel juhul kohustatud esitama diplomi vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta. Kui tööandja peale töölepingu sõlmimist muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid, siis on ta vastavalt töölepingu seaduse § 49 punktile 5 kohustatud korraldama omal kulul töötaja tööalase koolituse. Seadus­andja on siinkohal eriliselt esile toonud riigikeele ja võõrkeele oskuse nõuete muutmise. Kui tööandja tööks vajalike kutse­oskuste nõudeid ei muuda, siis ei ole ta seaduse kohaselt kohustatud töötajat omal kulul koolitama. Küll on tööandja seda kohustatud tegema juhul, kui tööandja kulul koolitus on kokku lepitud töölepingus või kollektiivlepingus.

Koolitusleping sõlmitakse spetsiifiliste ning maksumuselt kallite koolituste puhul, kus lepitakse kokku koolituse eest tasumise põhimõtted ning poolte kohustused. Tööandja kohustuseks on sellisel juhul koolituse eest tasumine ning töötaja kohustuseks enda sidumine tööandjaga kindlaks perioodiks.