Tööaja riiklik norm on 160 tundi.Tööandja koostab sellist töögraafikut,kus tuleb välja et töötunde kuus on palju vähem (u. 120).Kas töötajal on õigus nõuda nende tundide vahe maksmist?
Kui on tegemist summeeritud tööaja arvestusega mittme kuu lõikes ja oli näiteks eelmistel või oled järgnevatel kuudel rohkem tunde tööl kui riikliknorm ette näeb siis on 120h õigustatud ja pole midagi nõuda.
Minule teada olevalt,peab tööandja sulle kuu normtunnid ära maksma.Kui tulevad ületunnid siis need maksab summeeritud kuude lõpus.Graafik peab olema ikka tehtud ligikaudu normtundide järgi 40 t. nädalas +-20 kõigub vahest graafikuga töötajatel,kuid kuu norm makstakse ikka välja antud kuul.Viimastes kuudes võib tööle panna need kellel tunnid puudu/võlas.
no kui kuus tuleb ainult 120 tundi ,siis see on tööandja viga et ei suuda tööd organiseerida ja peab maksma välja kogu palga .kui on aga tegu summeeritud tööajaga nt. meil asutuses 3 kuud -siis tehakse tasaarveldus kui järgnevatel kuudel on tulnud ületunde ja neid ületunde sellel juhul välja ei maksta -aga kuu normtunnid tuleb alati välja maksta ,ka sellel juhul kui tulevadki alatunnid
Ei tasu kohe väita, et peab maksta normtunnid!!!!
On mitmeid erinevaid võimalusi nt. summeeritud tööajaarvestus ja tasuks tunni või päevatasu, jooksvalt on tasutud kõik tegelikud töötunnid(rohkem kui norm) ja nüüd viimasel kuul, et summeeritud norm klapiks ületunni arvestuses ongi 120h graafikus.
Meil on suumeeritud tööaja arvestus ,jah,kuid arvestusperiood on 2 nädalat,seega peab nädalas tulema 80 tundi.Õige ju?Või lepingus võib veel mingi trikk olla,et tööandja ei pea meile need tunnid kinni maksma?
Tööaja norm ei ole sugugi alati 160 tundi, seega ka 2 nädalat pole alati 80 tundi (nt detsembri lõpp).
Kas ikka summeritud arvestus on 2 nädalat?
Miks te ei uuri tööandja käest asju alustuseks? Nõudma on kõik kõvad mehed, aga küsiks enne, miks asjad nii on ja siis nõuaks, on vist palju tahetud.