Jäta menüü vahele
veel küsimus
 
Notifications
Clear all

veel küsimus

11 Postitused
1 Kasutajad
0 Reageerimised
3,014 Vaatamised
(@küsija)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
  [#303]

Nimelt kuidas käituda, kui tööleping lõpetatud aga maksmata jäi lõpparve ja maksmine toimub 2 kuud hiljem. Kas ikka pean kõik maksud kinna ja käitun nagu tava tasu arvutamisel!



   
Tsiteeri
 mari
(@mari)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

Kui see oli tööandja viga, siis oleks aus töötajale selle eest hüvtist maksta 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.
Muidu on ikka kõik samamoodi nagu palgaarvutamine ikka. Ära unusta töötajale ka kasutamata puhkust rahaliselt kompenseerida!



   
ReplyTsiteeri
(@marge)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

mis 0,5%, töötajal on õigus ju keskmist päevaraha saada kogu selle kahe kuu eest?



   
ReplyTsiteeri
 mari
(@mari)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

See paragrahv (TLS 119), mis määrab keskmise päevapalga maksmise, puudutab töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist.



   
ReplyTsiteeri
 mari
(@mari)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

Aga mida arvatab palk.ee? Kuidas oleks õige?



   
ReplyTsiteeri
(@marge)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

mis ebaseaduslik lõpetamine? see kohustab teda ikka maksma lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest!



   
ReplyTsiteeri
 mari
(@mari)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

TLS 5.peatükk, 7.jagu Poolte vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel paragr.-d 117-119.
Ma olen siiani arvanud, et kui tegemist ei ole töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega, siis rakendatakse palgaseaduses ettenähtud viivist.



   
ReplyTsiteeri
(@marge)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

Viivise kohaldamise küsimuses lõpparve kinnipidamise eest makstavale hüvitisele on Riigikohus leidnud, et palgaseaduses ettenähtud viivist tuleb palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani, mil tööandja on kohustatud PaS paragrahv 32 alusel välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus paragrahv 119 lõige 2 alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 22. juunist 1999.a, tsiviilasi 3-2-1-48-99 - RT III 1999, 21, 205). Seega pärast töölepingu lõpetamist viiviseid ei arvutata.



   
ReplyTsiteeri
 mari
(@mari)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

Aitäh Marge! Ma usaldan Su vastust ja võtan arvesse, et olen asjast valesti aru saanud. Ma pean küll tunnistama, et see paneb mu teatud mõttes probleemi ette. Näiteks võetakse ajutiselt asendama töötaja kellegi haiguse ajaks. Pole võimalik täpselt ette ennustada, millal töötaja tagasi tööle tuleb. Sellisel juhul ei saa kuidagi lõpparvet õigeaegselt väljamaksta. Sama kehtib ka töötaja vallandamisel distsiplinaarkaristuse korras. Lisan selgituseks, et töötan riigiasutuses, kus kõik rahad liiguvad läbi riigikassa, kus iga ülekande toimumiseks kulub 3 tööpäeva. Õnneks ei ole selliseid juhuseid väga tihti, kuid aeg-ajalt juhtub siiski. Siiani oleme olukorras, kus riigikassalt samaks päevaks raha ei saa, maksnud töötajale 0,5% hüvitust, kuigi tegemist ei ole tööandja, vaid riigikassa poolse viivtamisega.



   
ReplyTsiteeri
(@marge)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

paraku on seadus ses kohas selline jahh.



   
ReplyTsiteeri
(@marge)
Joined: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

küsija lõppvastuseks jääks siis, et arvutad kõik jahh nii nagu alati + puhkuse kompensatsioon + keskmine palk iga maksmisega viivitatud päeva eest (kuid mitte üle ühe kuu keskmise palga) ja loomulikult pead kogu summalt ka maksud kinni



   
ReplyTsiteeri