Kas asendamine peaks olema iseenesestmõistetav?

Töötan raamatupidajana erasektoris. Puhkuselt naastes selgus, et pearaamatupidaja oli määranud mind asendama vaid kõige hädapärasemas töös, mida edasi lükata ei saanud. Nüüd vaevlen ajapuuduses kuna nädala aja jooksul oleks vaja täita ülesanded, mille täitmiseks muidu on ette nähtud kuu aega. Kas siinkohal on tööandja minu õigusi rikkunud? Kas töötajal on tegelikult õigus eeldada, et puhkuse ajaks määratakse tema ülesandeid täitma asendaja? Kas saan enda kaitseks midagi veel praegu ette võtta ja kuidas taolisi olukordi tulevikus vältida? Näen lahendust selles, et väheolulisemad konteeringud teen järgmisesse kuusse. Ületunnitööd ei saa siiski tööandja minult selles olukorras nõuda. Õige?