Kas tööandjal on õigus?

Praeguse jutu järgi võib öelda vist ainult üht,et kõik see mis töölepingus kirjas ja kahepoolselt heaks kiidetud , kuulub eritingimuste alla s.t. kõik läheb nii nagu töölepingus kirjas. Ma eeldan,et tööleping on määratud ajaks s.t. 36 kuuks sel juhul võib vaadata TLS § 80 lg 2 . Kaldun siiski arvama,et 15% palgast ei pea paika,sest palgast saab kinnipidada ainult töötaja nõusolekul ja üldse ei näe ma õigustust selleks kinnipidamiseks. Kõige õigem oleks käia ära tööinspektsioonis sealt peaks saama tasuta abi. Võtke oma leping kaasa ja näidake asjatundjatele.

Ehk on rumal küsimus, aga küsin siiski. Kas see kui töötaja kirjutab sellisele lepingule alla, ei ole juba nõustumine nende lepingu tingimustega. Kas töötaja tööle tulles, siis kõike seda ei teadnud. Kui see on hilisem muudatus, siis on ju seegi mõlemapoolsete allkirjadega ja on ju TLS paragrahv 82 mingi lõige, mis lubab tööandjapoolsete TL rikumiste puhul, see lõpetada. Kas sinu arvates tööandja peaks koolitama siis tööjõudu konkurendile?

Hakkan tagant poolt peale. Kindlasti mitte ei ole ma selle poolt , et üks tööandja peaks oma rahadega koolitama teise tööandja jaoks tööjõudu. Seda minagi ju kirjutasin,et kui allkirjad all järelikult mõlemad nõus. Minus tekitas kahtlust palgast kinnipidamise 15%,praegu hakkan mõtlema ,et kas see oli ikka peale koolitusrahade või mõtles kirjutaja selle all just koolitusrahasid. TLS § 82 on muidugi selleks juhuks kui tööandja ei täitnud töölepingu tingimusi,aga praegusel juhul on asi väga ebamäärane sellepärast ma ju soovitasingi minna tööinspektsiooni koos oma lepinguga. Ma ei ole kindlasti endast nii heal arvamusel , et minu jutt on ainuõige.

Vabandan segasevõitu keelekasutuse pärast, 15% on nn.lisatasu konfidentsiaalsuse eest, mille tagasinõudmine on LISAKS 200 000 kroonile tagasinõutavale koolituskulule, pealekauba õpib poiss kutsekoolis sama eriala, millel ta praegu juba töötab, kooli lõpp sel kevadel.

200 000krooni - kas selle nn koolituskulu kohta ka mõni paber eksisteerib või see on tööandja enda hinnang oma vaevale?

Töölepingu tekst: Kulutused koolitusele AS XXXXXX on summas 200 000 krooni./ /Töölepingu lõppemisel enne Siduvusaja möödumist kohustub töötaja/ /lisakulutuse/ /hüvitama.Mudugi oli poiss loll et sellisele lepingule alla kirjutas, aga mida nüüd teha? Tegelikult mingi lootus on- tänu palk.ee-le leidsin võimaluse võtta aeg tasuta juristile,ehk leiab väljapääsu. Muidu võiks ju vait olla ja edasi teenida, aga kohe peale töölepingu ametlikku sõlmimist on ülemuste suhtumine töötajasse muutunud, nagu oleks äkki tegu ostetud mehega. Enne seda oli poiss seal tööl tasuta praktikandina, koolipraktika jaoks, siis moositi küll- tule ametlikult jne.Kahju.

Kõik koolitust pakkuvad oganisatsioonid peavad omama sellekohast lubakirja e litsensi. Samuti on ka selle teenuse hinnaga - see peab olema põhjendatud e lahtikirjutatud kust seesarnane hind tuleb, millised kulutused on selle hinna sisse arvestatud.
Mis puutub konkureerivas firmas töötamisse peale lepingu lõpetamist siis seadus näeb seda küll veidike teistmoodi: TLS paragr50.6) ...ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Mina saan aru, et selline kokkulepe sõlmitakse töölepingu lõpetamisel ja siis tuleb lahkuvale töötajale selle lojaalsuse eest ka maksta.

Huvitav oleks teada, mida sellise lepingu kota siis jurist ütles?

Ikka sama mida siin foorumis lugesin- koolitusluba, kulusid tõestavad dokumendid, konkurentsikeeld tähendab vaikimistasu PÄRAST töölepingu lõpetamist jms.Üldiselt lõpetati tööleping ilma ülearuse keerutamiseta rahulikult poolte kokkuleppel, tundub, et eelnev kollitamine oli lihtsalt abitu ebapädev katse tööinimest kinni hoida.Nüüd on kõnealune firma juba pankrotistunud, seadmed leidnud uues
asutuses rakenduse jne.

Konkurentsikeeluga on selge, seda saab seadusest tulenevalt tööandja nõuda, kui ta on sulle selle eest maksnud aga mind huvitab just see siduvusaeg.
Mida näiteks arvata siis, kui lepingus on kirjas, et pooled möönavad, et kõikidele koolituskuludele ei olegi kuludokumente?

Paraku ei olnud ka konkurentsikeeluga seotud asjad ses firmas päris selged,kuna leping eeldas, et pärast töölepingu lõpetamist tuleb juhul, kui minnakse tööle konkureerivasse firmasse tagasi maksta osa töötasust, seega oma erialal kaks aastat töötada poleks tohtinud(aega mööda ka läinud, ei mäleta enam täpset sõnastust, aga selline oli mõte)
Mis koolitusse puutub, siis lepingus oli kahjuks täiesti täpsustamata, kes, kus ja kuidas ja mida õpetab ning noormees pandi(nagu juba mainisin- kutsekoolis õppis ta just seda eriala)esimesest päevast alates iseseisvalt tööle koos täieliku vastutusega toodangu kvaliteedi eest.
Loodan, et selliseid tööandjaid jääb järjest vähemaks, korrektsest asjaajamisest oskavad ka töölised lugu pidada.

15% kohta - kui töölepingus on märgitud, keda loeb tööandja enda konkurentideks, samuti milles seisneb konkurentsikeelu rikkumine ning leppetrahvi kinnipidamine konkurentsikeelu rikkumise eest, on kinnipidamine seaduslik. Viimase aja kohtupraktika kohaselt ei ole seaduslik eritasu (siis konfidentsiaalsuse või konkurentsikeelu eest) kinnipidamine kui seda õigust ei ole töölepingus fikseeritud

200 tuh on suur raha ühe algaja töömehe koolitamiseks, kes alles ise kutsekas sama eriala õpib. kas firma maksab koolituskulud - õpingud kutsekas kinni? koolituskulud peavad olema tõestatud, ilma ei saa midagi kinni pidada.

Meeldetuletuseks veelkord- konkreetne mure on juba oma lahenduse leidnud, aga siiski tekkis küsimus selle nn. kokurentsikeelu suhtes:kas on õigus peale töösuhte lõpetamist tagasiulatuvalt nõuda juba varem makstud raha tagastamist, kui inimene läheb tööle samasse ametisse teise firmasse?Tööleping sisaldas niisugust nõudmist, kui samale alale tööleasumise ja töösuhte lõpetamise vahele jäi vähem kui kaks aastat, peale töösuhte lõpetamist ei olnud mingit kompensatsiooni sellise tõkendi eest ette nähtud.
Veelkord- sedapuhku on tegemist hüpoteetilise küsimusega.